KEMER

Tere Kallid Tortuga Travel-i Sõbrad !

Teeks siis ka väikse lühikokkuvõtte meie puhkusest Türgis, 07.05-14.05.2015

Nimelt siis valisin seekordseks sihtkohaks, Kemeri piirkonnas, Tekirova külakeses asuva MARTI MYRA 5*, Hotelli.

Tekirova asub Kemerist veel 17 km. lõuna pool ning lennujaamast Antalyast on sinna jupp maad (ca. 85 km.) ja aega minna (ca. 2 tundi), arvestades, et tuleb sõita läbi 2 mln. elanikuga linna + teetööd, millega tuleks arvestada.

Tekirova piirkonda loetakse üheks kauneimaks kogu Kemeri ümbruses, asustust siin on vähe, ümberringi on mäed ja lõputud metsad, lisaks veel Olümpose Mägi, oma lumise tipuga, ulatudes 2365 m. kõrgusele. Ja muidugi väga puhas türkiissinine meri.

Hotell on ilus, asudes ürgse piiniametsa sees, kus hotelli hooned on ehitatud nii, et puud isegi läbi rõdude ja mujalt kasvavad. Hotelli territooriumil kasvab hinnanguliselt ca. 800 tk., 15-20 m. kõrgust piiniat (Itaalia Mänd), lisaks ohtralt palme, bambusevõsa, lilled, jne.

Toad on kenad ning märkimisvääraset nurisemiskohta pole öelda ei toitlustuse, basseinide, teeninduse ega muu kohta.

Kuigi toitlustus kippus natuke ühetaoliseks jääma, polnud teemaõhtuid (Prantsuse köök, Türgi köök), nagu näiteks meie eelnevas puhkusekohas, Papillon Zeugmas (Belek, Türgi) oli.

Rand on ca. 3 km. pikk ja õnneks avalik, seega sai vabalt rannas jalutada, kuigi jah, vaid jalanõudega, sest rand siiski üsna kruusase pinnaga, kus paljajalu ei kannata väga kõndida.

Silma torkab siiski üsna suur idapoolse vennasrahva kontsentratsioon, kuhu sekka mahub ka pilusilmseid, puhast vene keelt rääkivaid inimesi, need siis on "Borati sünnimaalt", Kasahstanist, pärit rahvas, nagu hiljem selgus.

Siiski midagi häirivat seal polnud, kõik on väga sõbralikud, intelligentsed, viisakad ja osad rääkisid ka inglise keelt, siinne kontingent pole seda tüüpi, keda võiks räuskamas kohata. Mõistagi, kõik on siiski inimeses kinni, mitte rahvuses.

Isegi 09.Mail, suurel Võidupühal, kus oleks võinud oodata suuremat pidu, oli kõik üllatavalt vaikne.
Vaid mõnel puhkajal oli Georgi-lint ja pilotka peas ning vaikselt libistati viina, aga kõik oli vägagi rahulik...

Mõned päevad saime kenasti end praadida, kuniks pühapäeval pilve läks.

Kevadisel ajal on Türgis UV-Kiirguse tase väga kõrge, ulatuses ca. 8-9 tasemeni, mis on siiski väga kõrge põhjamaalase jaoks.

Võtsime siis oma seltskonnaga ette väikse tuuri Tekirova külakesse, mis asub hotellist vaid jalutuskäigu kaugusel ja mille peatee oli teetöödeks peaaeagu, et suletud ja tolmune. Kiire tutvumisring, ostetud sai 4 kg värskeid maasikaid ja näljastena hotelli tagasi. Ja esmaspäval saabus siis kauaoodatud Shoppingureis Kemerisse.

Taksod siin on kallid, isegi kallimad, kui eelm. aasta Belekis olid.

Seega kasutasime ühistransporti, mis toimib siin veatult ning liigub keskmiselt iga 15 min. tagant.

Kiilusime siis ka oma väikse seltskonnaga pisikesse bussi...Väga lõbus see ei olnud, õhku väga polnud ja "100 matsi" hingas kuklasse, aga hakkama saime Kemer on iseenesest kena linnake, maaliliste vaadetega, pole õnneks suur, seega väga äraeksimist polnud karta.

Otsustasime siis korra seltskonna pooleks jagada, naised poodlema ja mehed-lapsed, minna avastama Kemeri kõige kaunimat randa ja väikest rahvusparki, linna ääres.

Kemeri oma linnarand on ikka nii kivine, et siin vist ei piisa ka mitte kirsadest, et seal normaalselt jalutada Samas Kemeri teine rand, on pehmema pinnaga ja palju ilusam.

Teisipäeval seisis meil ees siis laevasõit, selleks päevaks oli õnneks ka ilm ilusaks läinud.

Ilus, uhke kuunar seilas välja otse meie hotelli eest ja võttis suuna veelgi rohkem lõuna poole, Tekirova saarte ja lahesoppide vahele.

Vaated on võimsad- kõrged mäed, lumised tipud, puhas läbipaistev sinakas-rohekas meri, tümpsuv Türgi muusika, ilus ilm ja hea seltskond...No mida muud oskad tahta

Laeva peal pakuti lõunasöögi ajal suurepäraselt valmistatud kala ja laeval oli ka üks väga huvitav atraktsioon, mida minu silm polnud küll varem näinud.

Nimelt oli laeva sisse ehitatud liutoru, vöörist astud toru sisse, mis järsu langusega viskab sind tagant külje pealt merre. Tiba ekstreemne tundus, aga kui pilusilmsed idanaabrid juba karjakesi torru hüppasid ja nähes, et kõik ikka elusa ja tervena laeva tagaosa mulgust välja lendasid, siis tuli ka endal see tee ette võtta...Ja päris lahe oli :))

Sai ära käidud ka ühes kiviklibu ranna merre suubuvas mägijões, mis oli ikka nii külm, mille kõrval tundus +20 kraadine merevesi nagu vannivesi, aga siiski väga värskendav.

Laevasõit tiba pikaks läks, kokku ca. 7 tundi...lastel oli ammu juba siiber, endalgi viskas juba üle lõpuks, reisikaaslane Toomas juba oli nõus kaptenile peale maksma, et varem tagasi saaks

Laevareisuga kaasnes paraku üks kõrvalmõju...Õõtsuv tunne saadab vahest mind siiani ja reisi ajal ei saanudki õhtul vahel aru, kas õõtsumise tunne tuleneb kohalikust kokteilist või laevasõidust

Hotelli kohta võiks lõpetuseks veel öelda, et väga hubane hotell, väga ilusa ja mõnusa interjööriga ja iga õhtu olid seal show-d, üks õhtu oli isegi üks trupp Brasiiliast, sambarütme esitlemas.

Olemas olid ka lastediskod ja hiljem baarimajas igaõhtused täiskasvanutele mõeldud diskod, kus siis kaasaegse tümpsu saatel hilisööni pidutseti (kuni kl. 02.00), kes soovi ja jaksu.

Animatsiooni tiim oli seal samuti täiesti olemas ja kes tahtsid, said igasugusest üritusest osa võtta, nagu vesiaeroobika, vibulaskmine, jalgpall, korvpall, puusatants, jne.

Tänud siis ka kõigile meie seltskonnaliikmetele, kes te selle puhkuse nii meeldejäävaks tegite !