TUNEESIA

Alustaks, nii nagu lubatud, väikse reisikirjaga Tuneesiast, kus sai käidud tööreisi raames (16-23.05).

Lend läbi Vilniuse, Tuneesia Enfidha lennujaama kujunes tõrgeteta, kuigi jah, pisut väsitav oli, 05.00 startis Tallinnast lennuk ja lõunast olime kohal.

Enfidha lennujaam on Tuneesia üks uuemaid lennujaamasid ja meid tervitati väga soojalt, veejoa (mida lasti lennukile), lillede ja snäkkidega, mis oli mõneti üllatav.

Nagu ikka tööreiside ajal, tuleb siin hotelle inspekteerida ja asuti ka seekord kiirelt asja kallale, niipea, kui pagas käes, liiguti bussi ja jagati infolehed ja asuti teele.

Belekis korduvalt käinuna võib maitsemeel ehk pisut "väärastunud" olla, sest sealne luksuse ja teeninduse tase on ikka väga kõrge.

Hotellide tase Tuneesias on aga pigem keskpärane, samas ei kohanud väga halbu hotelle, nagu ei kohanud ka väga häid hotelle.

Hotellid on enamuses üsna sarnase välimusega, lihtsate tubadega, WiFi on saada vaid retseptsioonis, territooriumid on enamasti mitte väga rohelised (eranditega), animatsioon on kas tagasihoidlikum või üldse puudub, toitlustus on nii ja naa, kohati meeldis, kohati mitte.

Mis nagu häiris, eriti Sousse puhul (õnneks Hammamet-is ja teistes väiksemates kohtades seda polnud), rannale raske ligipääsetavus, igalpool on tarastatud aiad ees, kus on vaid 1 sisse-ja väljapääs, mis ka ööseks suletakse. Mõnes hotellis jäädki seda väljapääsu otsima

Arusaadav, et see on tehtud turvakaalutlustel, et võõraid hotelli territooriumile ei tuleks, aga siiski, pisut kummastav.

Aga nüüd ka midagi positiivset.

Rannad siin avalikud ja fantastiliselt ilusad, lumivalge pehme liiva ja türkiissinise merega, justkui viibiks kusagil Kariibi mere rannikul.

Meredel seilavad täispurjes piraadilaevad (ekskursioonid) annavad efekti veel enamgi juurde ja sealsamal hetkel tunned, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Lihtsalt lummav.

Kolmandal päeval sai alguse ka kauaoodatud 2-päevane Sahara Ekskursioon, mis viib läbi Kesk-Tuneesia, läbi soolajärvede, kuni Sahara kõrbeni ja tagasi, mille läbisõiduks kulub ca. 1200 km.

Esimene vaatamisväärsus oli hästi säilinud iidne Rooma Impeeriumi aegne Colosseum, kus siis peeti gladiaatorite, metsloomade vahelisi võitlusi.

Siinkohal lõppeb ka Vahemereline-savanniline Tuneesia ja algab lõputu poolkõrb.

Sahara kõrb algab kivikõrbega, kus kasvamas vaid okkaline põõsastik ja mõned datlipalmid siin-seal.
Palju kohtab sajandeid kuival olnud jõesänge. Tasahilju tunde bussiga lõuna poole liikudes hakkavad silma peene liivaga düünid, mille ette on pandud ohtralt tõkkeid, et kõrb liiga kiiresti edasi ei liiguks.

Kummaline meie reisi juures oli see, et ilm oli enamasti pilves ja kohati sadas isegi vihma ja seda Saharas...Kes oleks seda oodanud ! Liivakõrbesse jõudes on taevas püsivalt vinene ja selleks jäi kogu meie reisi aja.

Läbi soolajärve liikudes, kus suurt midagi ei näinud, peale lageda valge välja ja mõne soolatüüka, kuna ilm oli väga pilves, jõudsime Tozeur-i linna, kust hakkas pihta meie Dziibisafari, Sahara düünide juurde.

Ausalt öeldes sellist rallist mägede ja düünide vahel küll ei oodanud, võib-olla seepärast, et see oli mulle esmakordne kogemus.

End tagaistmele jõuga surununa, pea laes kinni ja põlved pressimas läbi esisistme ja nagu kilud karbis, rallisime mööda mäekurusid ja liivamägesid.
Vahepeal oli isegi endal tahtmine "APPI" karjuda, lihtsalt midagi nii ekstreemset sõitu pole varem tundnud, nii, et jupp aega jalg all värises, kord ülesse, siis järsult alla...ja kuristik oli vaid mõningate sentimeetrite kaugusel. 

Ja minu oodatud sihtkoht- Mos Espa, kus siis on filmitud kaadrid kuulsast "Star Wars"-i filmidest, mida filmis nimetati Tatooine planeediks, mis oli siis peategelase Anakin Skywalkeri sünnikohaks.

Sahara lummab oma vaikuse ja avarusega. Kõikjale, kuhu sa ka ei vaataks on vaid lõputu luidete ja mägede meri, ei mingit asustust ega inimesi, va. turistid, kes liiguvad teatud trajektoore pidi.

Eriti kauniks muutub kõrb päikeseloojangul, kui kõrbemaastik värvub kollasest kuni tumepunaseni...mis vägagi meenutab Marsi maastikku.

Siin võid tõesti end tunda, kui kusagil üksikul kõrbeplaneedil ja nautida looduse ilu, mis meile niivõrd eksootiline.

Siin kõrbes on midagi nii lummavat, et isegi hotell, kus öösel peatusime, paneb ööseks kõik väravad kinni, et ükski inimene ei saaks sisse ega välja, rääkimata liivaluidetele jalutama minemisest südaööl, mida nii mõnedki turistid juba meie peatumise ajal küsisid.

Sume kõrbeöö siin ei ole sugugi vaikne, kõikjalt kostuvad, kuumas kõrbeöös, küll putukate, lindude, jt. häälitsused ja kohati käib kõrvast läbi ka luidete vilin, kus kõrb paiskab oma peenikest liiva kõikjale.

Kuna kõrb on isegi ööpäeva jooksul vägagi muutlik, sest luited ühes kohas kaovad ja teises kohas taas tekivad, võib siin vabalt ära eksida, lisaks tulevad öösel oma urgudest välja maod ja skorpionid, mis muudab öösel kõrbesse mineku peaaegu, et enesetapumissiooniks.

Peale lummavat Sahara ekskursiooni, kus sai nähtud lisaks Atlase eelmäestikku ja viljakaid oaase, suunume taas jahedamatele rannikualadele.

Taas paar päeva mööda hotelle kondamist ja tutvumist Sousse vanalinnaga, suundume põhja poole, Kartaagot ja Tunise (Tuneesia pealinn) linna avastama.

Põhja Tuneesia on looduse poolest oluliselt lopsakam ning palju võib näha siin oliiviistandusi, piiniasalusid ja muud rohelust, mis meenutab vägagi Kreeka ja Itaalia maastikku.

Foiniiklaste rajatud Kartaago Linn ja Riik oli sajandeid Vahemere üks arenenumaid ja suuremaid linnasid, mille piirid ulatusid kuni Hispaaniani välja ja kes oli Rooma Impeeriumi suurim konkurent, seda nii kaubanduslikult, kui ka sõjaliselt, Vahemeres.
Ja kellest Rooma üritas sajandeid vabaneda.

III-s Puunia sõjas, aastal 146 e.m.a, Rooma Impeeriumil õnnestus siiski Kartaago hävitada, kättemaksuks konkurentsi ja eriti alanduse eest, mille Kartaago geniaalne väejuht, Hannibal, oli põhjustanud, kui oli rünnanud Roomat, tulles sõjaväega üle Gibraltari väina ja üle Pürenee ning Alpide mäestiku läbi Prantsusmaa Itaaliani.

Mida loetakse siiani üheks legendaarseimaks sõjakäiguks läbi ajaloo ! 

Tänapäeva Kartaago on vaid hunnik õnnetuid rususid, kus on püsti vaid mõned üksikud kivimonumendid.

Rooma sõjavägi, peale 3-e aasta piiramist, rüüstas, hävitas, mõrvas üle 60 tuh. inimese ja 50 tuh. müüdi orjadeks ning Linn pandi needuse alla, et siia kunagi enam ei ehitataks uut linna ja nõnda on ta jäänud 2160-ks aastaks.

Omaette vaatamisväärsus on Roomlaste ehitatud Kartaago, mis asus vanast Kartaagost mõned kilomeetrid eemal.
Uus linn on ehitatud kõige moodsama ehitusplaneeringu järgi ning kus oli tolleajastu võimsaim sõjalaevade sadam, lisaks suurimaid spa-sid, mis sel ajal eales ehitatud.

Tuneesia pealinn, Tunis, on üllatavalt puhas ning euroopalik ja jätab turvalise mulje. Võrreldes Kairoga on vahe öö ja päev, Kairo tohuvabohu kõrval on Tunis lausa Euroopa, oma kenade prantsusepäraste hoonete, tänavate ja viisaka liiklusega.

Sellega sai läbi meie meeldejääv tööreis Tuneesiasse.

Tuneesia puhul on äärmiselt huvitav see, et kliima ja loodus on kohati vägagi erinev, alustades põhjast vahemerelisest, kesk-osa savanni-kliimaga, kuni siis lõunani, kõrbeteni välja.

Lisaks on huvitav ka see, et tuneeslased peavad end pigem tuneeslasteks (segu araabia-prantsuse-itaalia-berberitest), mitte araablasteks ja lähenevad islamile üsnagi liberaalselt, siin võib kohata mustates ürpides, kui ka kauneid miniseelikutes ekootilise välimusega neiusid ja sama kehtib ka meeste kohta, kes on tõsimeelsed usklikud, kes aga ateistid.

Siiski peetakse teatud traditsioonidest kinni, mis enamasti seotud peredega.

Inimesed siin on tegelikult väga sõbralikud ja säilinud on ehe idamaine elustiil, seda nii kaubanduses (kus kauplemine on tõeline etendus), kui ka inimeste mõtlemises.
Inimesed astuvad sulle ligi ja alustavad ise vestlust, tahtmata midagi "saada", nagu see turismipiirkondades on tavaks saanud.

Ning inimeste sellist muhedat hoiakut, ka igas kohas ei kohta...Nagu nad naeravad oma naabrite, liibüalaste üle, nad on liiga lollid ja rikkad, et naljast aru saada :))

Mida aga soovitaks Tuneesiasse reisijale, ärge istuge vaid hotellis, siin te ei näe selle maa tõelist elu-olu ega ilu.

Vaid astuge oma hotelli ja linna territooriumilt välja, võtke julgelt endale ekskursioone, sest avastada on siin väga palju ja siin peitubki selle maa tõeline Võlu, mis jätab teisse jälje väga väga pikaks ajaks.

Siiski on veel siiani jäänud mällu meie dziibisafari juhi lai valge muhe naeratus ning ulmeline "Planeet Tatooine" oma lõputute düünidega ja tühjusega...

Täname ka seda lõbusat seltskonda ja Grupijuht Terje Tellis-t, kellega sai veedetud meeldejääv tööreis, järgmiste kohtumisteni !