TÜRGI-2

Niisiis tagasi järjekordselt meeldejäävalt reisilt Türgimaalt. Tahaks jagada Teiega kogemusi, mis niivõrd meeldejäävad ja hinge läinud.

Alustaks siis sellest, paljusõimatud lennukompaniist SmartLynx Airlines.

Lend oli graafikus, väga sujuv, väga sujuvad tõusud ja maandumised, olles endine lennundusinimene, on tunda, kas rooli taga on kogenud lendur või mitte.

Sõimake palju soovite, minu arvates, on lennukompanii lendurid vägagi tasemel ja see, et lennuk on ca. 10-15 a. vana, see ei määra lennunduses suurt midagi ega muuda ka lennukisõitu rohkem/vähem ohtlikuks, kui tuliuue lennukiga lennates !

Lennujaamas, Antalyas võttis meid vastu paduvihm ja + 13 kraadi sooja. Nonii, mõtlesin, niipalju siis päikesest. Olles istunud meie agendireisi bussi, tabab teine "üllatus", agendireis on vene keelne. Kiirelt tehti meie Särtsaka Esindaja, Elviira poolt selgeks, et muu keele võime kohe ära unustada

Reisikaaslane pidi lausa bussiistmelt mootoriruumi vajuma, sest tema vene keel on nagu minu Hiina keel, bum-bum, nitchevo ne panimõm...

Siiski meie reis oli meeldivalt kaks-keelne, kõik said kõigist kenasti aru ja sai pikad jutud maha peetud nendel õppe-õhtutel.

 Saigi natuke oma rooste läinud vene keelt lihvida.

KEMER

Peatuspaik Sidera Sun Club, lausa ujus, kuiva jalaga polnud võimalik kuhugi pääseda. Vihma sadas nagu oavarrest.

Esimesed tööpäevad möödusid meil Kemeris, päevas siis 10-12 hotelli läbi käia ja siis õhtuks taas puhkus, söök ja õppe-kogunemine ja päeva muljete jagamine.

Mis Kemeris väga silma jääb ja jäi, on rannad, mis on ikka väga kiviklibused, küll need kohalikud ikka toovad mingit kiviklibu-liiva randa, aga rannad on küll üsna kivised.

Samas loodus on imekaunis- kõrged lumiste tippudega mäed, männimetsad, meri türkiisisinine...No mida sa veel tahad.

 Siiski väga headeks hotellideks kindlasti loeks Amara, GÜRAL, RIXOS ja AKKA-keti hotelle, lisaks minu Kemeri lemmikud- Marti Myra, Limak Limra, Royal Holiday.

BELEK 

Kolmandal päeval võtsime suuna pisut niiskest Kemerist Beleki poole, 2 ööd siis peatusime Spice Resort & SPA-s, mis oli suurepärane hotell, nii toa, toitude, ranna kui territooriumi suhtes. Kõikide tubade numbrid on kaunistatud Swarowski kristallidega.

Õhtul kohale jõudes, käis rannas juba kõva pidu, kohalikud Türgi noored pidutsesid nii, et "käpp maas".

Kaugelt vaatad, oi kui tore, inimesed pidutsevad, lähemal vaatlusel, noored olid 14-17 a. vanad, jumala juua täis, plärud ees, alko voolas põrandal ja toolidel, osad, tundus, olid ka narkot pannud. Hea reklaam hotellile.

Ja pidutsejad on veel täiesti lapsed...enamus mehi kaetud tiheda karvkattega, et alusriideidki pole vaja, tütarlastel seevastu polnud peale paari riidetriibu küll mitte midagi seljas...Kummaline mo arust...Ja tahavad veel korralikud usulised olla.

Eks ole ammu aru saanud, et Türgis ateism on laialt levima hakanud, samas rahvas on temperamentne, aga samas usk neid enam ei takista hulluste tegemisel.

Õnneks tümps ei kesta väga kaua ja lõppeb päikeseloojangul ja noored ähmedid ja habibid kobivad kl. 21.00 tuttu, nagu latsekestel kombeks.

Mind aga kummitas eelmisest aastast juba üks taevalik hotell, Adam & Eve, mis asuski Spice-i kõrval. Eks siis läksin luurele.

Enesekindlalt Adam & Eve territooriumile sisenedes, ei öeldud sõnagi valvuri poolt. Kohe võtsin suuna õues oleva baari poole, väike julgustus õppe-degusteerimine ja siirdusin hotelli avastama. Enamus kliente olid jälle kohalikud ähmedid.

Pikalt ei olnudki, nüüd on teada, et luurelkäik oli asja eest, nüüd tuleb mees/naiskond komplekteerida.

Päeval siis käisime Beleki piirkonna hotellid läbi, mis oli "Luksus Ruudus", siinsed hotellid hiilgavad oma luksuse, glamuuri ja väga kaunite randade ja männimetsadega ning mõistagi, idülliliste golfiväljakutega, mida on siin ca. 3-5 km2 maa-alal, kui mitte rohkem. Samuti on siin randades merikilpkonnade pesitsuspaigad, lisaks on siinsed rannad nn. "Sinise Lipu", ehk siis puhtaima veega rannad. Ideaalne koht, kus puhata.

Mõistagi hinnaskaala on ka vastav...Naljalt alla 700-800.-EUR/in. hooajal siia puhkama tulla pole võimalik. Tänase päeva "naelad" olid Titanic Deluxe, Voyage Belek ja Papillon Zeugma. Fantastilised hotellid !

Niisiis, suurepärane päev on vaid algus, et i-le täpp panna !

Õhtuks oli seltskond koos ja siirdusime, taktikepi ja sõjahüüu saatel Adam & Eve hotelli. Nagu eelmised korradki, tuleb nina püsti ajada, tähtis nägu ette teha ja ükski valvur ei tülita.

No mis ma oskan öelda...Adam & Eve lummab oma sära ja lõpmatuse tundega, selle koha kirjeldamiseks jääb sõnadest väheks...Laval tantsivad neidised, Interjöör, Muusika ja Valgustus võtab tummaks. Siin on koht, kus unustad kõik oma pseudomured ja satud justkui Teise Maailma. Siin oled vaid SINA ja IGAVIK...

Siia jäi tükike minu Südamest ja Hingest.

Kui nüüd maa peale tagasi tulla, siis mõistagi väikse jotsi eest baarman teenindab kiirelt ja õppekogunemine võis uue hooga alata.

Siin hotellis teevad pidusid maailmakuulsad DJ-d nagu, DJ Tiesto, DJ Antoine, Roger Sanchez, jne. Peetakse ka moeetendusi, mis tipnevad Fashion TV showdega.

Aeg kulgeb siin ka teistmoodi...Alles sain valgele nahksohvale istuda, kui ca. 3 tundi oli lennanud linnutiivul ja tuli sättida tagasi, läbi ranna, oma hotelli poole minna.

Spice hotellis, oli kohustuslik programmi-osa ka kohaliku ööklubi külastus...Seda mitte kauaks, suitsuving tahtis jalust võtta ja pikalt seal olla ei saa. Lugesime siis kogunemisõhtu õnnestunuks ja võisime põhku pugeda, mõtetes veel taevalikus Adam & Eve-s... 

SIDE

Täna siis tiirutame Sides ja selle ümbruses. Side rajanud kreeklased ja selle pärslastelt kreeklastele, sajandeid hiljem, tagasi vallutanud Aleksander Suur vaevalt, et oskasid aimata, milline turismitööstus siin praegu lõkkele on löönud.

Side üheks väga suureks plussiks on väga kenad ja laiaribalised rannad, mis enamasti on liivarannad. Ja kindlasti Side linn ise, aga kahjuks sellel aastal ei kuulunud see programmi, kuigi oleks võinud kindlasti olla.

Sides sai käidud eelmine aasta ja on minu arvates üks ilusamaid Türgi linnasid, mida näinud olen- maalilise jahisadama, madalate punaste kivikatustega majad ja sõbralikud kaupmehed, just nagu ei viibikski islami-maal.
Pigem meenutas natuke Portugali või Kreekat.

Ja kindlasti, millega tasuks tutvuda on Rooma-aegsed varemed, giidiga koos seal viibides saab aimu, mida see linn antiikajal endast kujutas ja mis on selle kunagine tähtsus ja ajalugu (endine orjakaubanduse keskus, jne).

Ma pikalt ajaloost ei hakka siin vestma, see võtaks juba terve pika jutu enda alla, mida enamus ei viitsi lugeda.

Hotellid on kenad, siiski Belekiga võrreldes jäävad üldiselt taseme poolest alla, samas olid ka hotellid, mis võiksid sobida peaaegu igale maitsele, tänase päeva hitid olid siis Ali Bey Resort ning Horus Paradise, Kamelya Village ning Royal Alhambra.

Neist kõige peenem Ali Bey, mis asus männimetsade all ning meenutas natuke oma liivadüünidega Nõmme metsa  Ja kus isegi Meie Vennasvabariigi kõige kuulsaim diiva- Alla Pugatschova, puhkamas käib.

Üldiselt, kui Side linnast väga eemal oled, pole siinkandis (Side piirkond) peale hotelli pakutavate lahenduste, mitte muhvigi teha. Hotellist väljaspool on kiirtee, kõnnumaa ja kohati hakkas silma ka hotellide läheduses olevad prügimäed.

Et, kui hotell kehvapoolseks osutub, siis tulebki Check-Out teha ja randa kolida ning grillkanaks päevitada, nagu seal üks vanem härrasmees praktiseeris. 

ALANYA PIIRKOND-KONAKLI-INCEKUM

Õhtune uus Check-In, Kirman Hotels Club Sidera 5* hotelli, oli küll omapärane.
Niipea, kui sisse astusime, läks tants ja trall lahti. Kohalik animatiim laulis ja tantsis Itaalia lastelaule.
Mõtlesingi, et kui nad õhtuti lubatud diskodel ka samu laule hakkavad laskma, siis on nagu imelik küll...Väsinud ja näljane, varvas ka lõhki ja nüüd pooletunnine etendus, tuppagi ei lastud ennem...Mul pidi aju mõlki minema, milleks sellist tsirkust korraldada.

No krt, Spice Hotelliga ei anna see hotell võrreldagi, selle kõrval on Sidera ikka ehe "säästuhotell"- üsna kesine toit, väga lihtsa sisuga tuba, liftid tegid hirmsat häält, rand on täiesti kivine, Internet oli ka vaid lobbys ja väga aeglane.

Isegi minu treenitud jalatallad ei kannatanud seal rannas kõndida, iga samm on nagu "Kristuse Tee", kuratlikult valus oli. Rannariba laius ca. 15-20 m. ja kaldenurk ka päris korralik. Tahad sirgelt seista, pead end viltu jooma.

No ja siis see pidev vaidlemine barman-idest Ähmeditega, küll oli tal kahju kokat panna klaasitäis, pani ikka pool, siis oli tal kahju õppealko jagamisega, jne. Siis peale keskööd tahetakse kiirelt lahti saada, isegi toolid viidi minema ja igasugune tasuta märjukese (alko- ja mitte alkohoolne jook) jagamine lõpetatakse ära. Muidugi, saab ju osta kokteile, 7-8.-EUR/klaas või koolat/mahla 2-3.-EUR/klaas, mis sa ennem südaööd võid tasuta saada. 

Uuel päeval (24.04) olid siis Alanya piirkonna hotellid programmis. Siinkandis nagu polegi hotelle, mis meelde jääksid, on küll kallid ja osad isegi päris kenad hotellid, aga sellist kvaliteeti nagu Kemeris, Belekis ja mõningad hotellid Sides, ei ole ega ei näe. Mitte muhvigi pole siin teha ega ka vaadata, samamoodi, hotelli taga on kiirtee ja tühermaa. Alanya linn jääb paljudest piirkonna hotellidest 15-30 km. eemale.

Üllatavalt head ja kenad hotellid olid Özkaymak Select Resort ja Saphir Resort, teised väga suurt muljet ei avaldanud ning suurim pettumus oli pigem Delphin Botanik Resort, mille eest küsitakse puhkaja käest üsna krõbedat hinda.

Kui hotelliga pange panete, siis ei olegi nagu kohta kus olla, Sides vähemalt oli kena rand ja Side linn, siinkandis pole sedagi. Siin vist võibki, Suller Reiside kohaselt, koti pähe tõmmata ja tagasilendu ootama jääda.

Korra käisime ka Alanyas paari hotelli vaatamas, eks need kõik parajad väiksed pugerikud ole, hotell on hotelli otsas kinni, nii et vabalt võib oma toast saada ülevaate naaberhotelli külastajatest, mis nad söövad, mis riideid kannavad, kui kannavad, jne. 

Sai väike kiire linnatiir tehtud, mõned võlts-Guccid/Muccid ostetud ja tagasi oma õppe-hotelli.

Nagu õhtul ikka, tuleb baari-Ähmediga vaielda, erinevatel Psedoteemadel (miks paneb pool klaasi mahla, kui võiks panna terve klaasi, jne), tunda taas kaotusekibedust, Madridi Reali näol ja kiruda seda Jumalast maha jäetud kohta 

ALANYA

Täna on Programmis Alanya linnaekskursioon. Käisime tutvumas Seldzukkide kindlusega Alanya mäe otsas ja mäe all asetseva koopaga. Vaated mäelt on küll vapustavalt ilusad, sügavsinine meri, taamal asetsevad lumised mäetipud, kaunis Kleopatra Beach ja noh, seal vahel, maja majas kinni olev Alanya, mis tundub sellise vaate jaoks, kui pisut võõrkehana. 

Igaljuhul, siit kindlusest (sellele eelnevast ajast, mõistagi), suvatses Kuninganna Kleopatra oma armukesi alla loopida, saatanlik plaan nägi ette seda, et kui mäe tipust visatud kivi merre ei kuku, vaid tabab rannikut, on viskajal võimalus viga kohapeal parandada ja kivile järgi hüpata, kas siis omal käel või sõdurite abiga.

Samas silmaga vaadates tundubki ülesanne väga lihtne olevat, paraku silm ei tunneta tegelikke mastaape.

Minu kallis reisikaaslane, olles oma jutu järgi parimatest parim Viskaja, oleks kuulsa Saataniku naise armukesena, ise hoopis üsna kuulsusetult lõpetanud. 

Kaunid vaated ja pime ning läppunud õhuga koobas nähtud, on aeg tagasi kodu-hotelli minna, mis on siis viimane õhtu Türgis.

Meie viimase Õppkogunemise puhul avati hotellis meie jaoks isegi diskoteek, a la tunniks ajaks, et turistid end kiirelt ära väsitaks ja et Ähmed külje saaks maha panna, aga paraku selline asi ei lähe läbi !
Nad ikka ei tea, mis tähendab Eesti-Vene Ühisrinne, seda ei väsita ükski Ähmedi-trikk ega Ähmedlik vingerpuss.

Ei ole midagi, Ähmedid pidi poole ööni üleval passima, ise juba vaarus poolunes, kui Ühisrinne lõpuks lagunes ja veel mõned vaprad lühikeseks ajaks püsti jäid.
Selleks ajaks, kui vaprad tubadesse läksid, seisis baari-Ähmed ukse ees, vahtis tühja kalapilguga vastu...Tema juba magas, püstises asendis.

ANTALYA

Täna siis siirdume lennujaama. Väike peatus kaubanduskeskuses, kus Ostlejad said end lõhki osta ja siis käisime korra õhtust söömas Barut Lara-s, mis on siis Antalyast ida pool asuvatest hotellidest esimene mere ääres asuv luksushotell. Toit oli siin küll suurepärane, tulles Sidera hotellist, tundub, et oleks maalt linna sattunud.

Antalya ongi siis see lüli, kuhu kõik lennukid maanduvad, nende reisijatega, kes siis Türgi Rivierasse puhkama tulevad. Siit siis toimetatakse Reisikorraldajate/hotellide poolt turistid erinevatesse piirkondadesse Türgi lõunarannikul.

i-le siis punkti pannes ja tänades neid lugejaid, kes viitsisid minu reisikirjakese lõpuni lugeda, tuleb veel mainida, et Türgi lõunarannik on ikka ütlemata ilus ja lopsakas.

Reisil olevaid "pärleid" oli minu jaoks mitmeid,

• üks neist kindlasti need mäed, türkiissinine meri ja männimetsad Kemeris,
• Belek oma luksuslike hotellidega, idülliliste golfiväljakutega ning taevalik "Adam & Eve"

Ning kõige suuremaks "Pärliks" võiks lugeda, reisi õnnestumisele kaasa aidanud, väga lahe seltskond, väga head giidid ja suurepärane Reisikorraldus!

Sest olgu mistahes hotell või asukoht, palju ikkagi määrab ära seltskond, kellega koos sa reisil oled, sest õnnelikuks ei tee meid asjad, vaid Inimesed!

Suured tänud Teile ja taaskohtumiseni!!!