Madeira
Madeira saarestik kuulub Portugali riigile, asudes Atlandi Ookeanis, ca 800 km edelas Portugali rannikust ning 600 km läänes Aafrika rannikust. Ta koosneb rohkem kui 20 saarest, millest ainult kaks suurimat, Madeira saar ja Porto Santo on asustatud.
Madeira on suuruselt natuke väiksem, kui meie Hiiumaa. Saarel elab ca 250 000 elanikku, neist 100 000 elanikku saare pealinnas, Funchalis. Madeira kõrgeim, Ruivo mägi, ulatub 1,861 m üle merepinna. Lisaks on saarel hulk teisigi, rohkem kui kilomeetrikõrgusi tippe.
Seda smaragdrohelist saart nimetatakse ka "Igavese Kevade" saareks.
Saar lummab külalisi oma looduse ilu ja imelise kliimaga ning jagab heldelt
kõigiga oma rikkusi – kauneid lilli, mahlaseid puuvilju ja rikkalike mereande.
Madeira on tõeline paradiis Atlandi vetes ja üks Euroopa vanimaid
eliitkuurorte.
Saar avastati 1420. aastal Portugali meresõitaja João Gonçalves Zarco poolt.
Sellest ajast peale on viisid saare juurest mööda kõikide karavellide teed, mis
maadeotsingutele itta suundusid.
Puhkus Madeiral on ahvatlev juba saare väga mõnusa kliima tõttu, sest talved on siin küllaltki soojad, suvel aga ei ole kunagi lämmatavalt kuum. Seda tänu geograafilisest asendist tingitud tuultele. Tervistav mereõhk ja kohalik ilmastik mõjuvad väga toniseerivalt ja jõudu taastavalt. Suurepärased hotellid pakuvad omalt poolt sõna otseses mõttes kuninglikku puhkust. Raske on leida lõõgastumiseks ja argimurede unustamiseks paremat kohta.
Madeira loodus on hämmastavalt mitmekesine. Üksteise järel avanevad männimetsaga kaetud mäed ja lopsaka taimestikuga orud pakuvad hingematvalt kaunist vaatepilti. Kuna saar on vulkaanilist päritolu, siis koosneb Madeira maapind laavast ja tuhast, mis koos väga soodsate ilmastikutingimustega on loonud siia tõelise subtroopilise paradiisi. Banaanid kasvavad siin otse linnatänavatel, aga kõikvõimalikes värvides ja vormides õitsvate taimede ilu ei jõua lihtsalt ära imetleda. Siin õitsevad kogu aeg orhideed, kallad, bugenviliad, hortensiad, magnooliad ja asalead.
Madeira on tõeline paradiis loodussõpradele, kes naudivad jalgsimatku ja kauneid maastikke. Saarel on palju võimalusi kõikvõimalike spordialadega tegelemiseks, alates paraplanerismist kuni kaljuronimiseni, mägijalgrattast kuni ratsutamise ja tennisemänguni. Golfisõpradele on Madeiral kaks rahvusvahelise klassi golfiväljakut. Loomulikult on Madeira ka üks suur veespordikeskus. Juba ammusest ajast populaarsust kogunud veesuusatamise, surfamise, allveeujumise ja purjespordi kõrval on Madeira nüüd ka esmaklassiline rahvusvahelise sportliku kalapüügi keskus, kus püütakse üsna tihti välja kuni 500 kilo kaaluvaid siniseid marliine. Peale selle on siinsed veed rikkad ka tuunikala liikide poolest.
Ebatavaliselt ilus ja ürgne loodus ei ole Madeira ainus rikkus. Siin valitseb ka troopiliste puuviljade küllus: banaanid, marakuiad, mangod, avokaadod…On ka eksootilisi puuvilju, mida ainult sellel saarel kasvatatakse, näiteks nespera (üheaegselt nektariin ja aiva), anona (roheline viljalihaga käbi, meenutab keedukreemi) ja fruta de delicia (hallikas ananassimaitseline „kurk”).
Madeiral on elanud ka kuulus maadeavastaja Christoh Columbus ning Madeiralt on
ka pärit tuntud Portugali jalgpalli rahvuskoondise staar, Cristiano Ronaldo.
Madeira Vaatamisväärused
Funchal
Saare pealinn Funchal laskub tohutu amfiteatrina mööda mäenõlvu alla võimsa ookeani poole. Linnas ja selle ümbruskonnas on mitu suurepärast botaanikaaeda, sealhulgas ka orhideede aed. Funikulööriga saab tõusta Monte mäe tippu, kust avaneb vapustav vaade linnale ja ookeanile, alla laskuda võib punutud kelgus, mis oli sajandite jooksul Madeira elanike seas levinud transpordivahend.
Siiski ei ole Funchal ainult rahvusvaheliselt tunnustatud kuurort, vaid ka
saarestiku kultuurikeskus, kus toimuvad sellised kaugemalgi kuulsad üritused
nagu Karneval veebruaris, Lillede pidu aprillis, Veinifestival septembris ja
suurejooneline Uusaasta ilutulestik lahe kohal.
Ookeani kohal rippuvad kaljurünkad, loodusjõudude poolt uuristatud basseinid ja
mägede vahel looklevad niisutuskanalid „levadad” on turistide meelispaigad, kes
käivad siin seda hingematvalt ilusat maastikku imetlemas.
XVI sajandist pärit frantsiskaani munkade klooster on üks saare pealinna peamine vaatamisväärsus. Siin saab näha, kuidas valmistatakse kuulsat Madeira veini, seda veinisaalis degusteerida ja mälestuseks kaasagi osta. Linnas on laavakivist laotud Se katedraal, mille lagi on inkrusteeritud puu ja elevandiluuga. Teised Funchali huvitavad kohad on näiteks veel XVI sajandist pärit Santa Clara kirik, tikkimistöökoda, Funchali aiad ja kalaturg.
Soovitame võtta osa ka Funchalist väljuvaid merereisidest:
- Mereretked katamaraaniga: Avastage saare kena panoraam hoopis
merelt! Mõnus ja lõõgastav merereis viib Teid saare kaunimate rannikute
lähedale. Tehakse ka ujumispeatusi. Hea õnne korral näete delfiine ja isegi
vaalu.
- Meresõit Kolumbuse laevaga: Laev on täpne koopia Kolumbuse laevast Santa
Maria, millega ta asus on kuulsale retkele Uude Maailma. Laev väljub Funchali
sadamast 2 korda päevas. Pardal pakutakse Madeira veini ja meekooki ning hea
õnne korral võib näha ka delfiine ja vaalu.
Madeira Lennujaam
On tuntud Euroopas, kui üks keeruliseima maandumisvõimalusega lennujaam. Lennujaam on ümbritsetud ühelt poolt kõrgete mägede ja teiselt poolt ookeaniga, mis teeb maandumise keeruliseks ka kõige kogenumatele pilootidele, kus tuleb arvestada ka tugevate tõusvate õhuvooludega.
Lennurada asub enamasti kandvatel betoonkonstruktsoonidel, kuna esialgne rada
oli 1600 m pikk ning peale mitut lennuintsidenti otsustati lennurada
pikendada, kuid kuna maa sai otsa, tuli teha pikendus betoonkonstruksioonidele.
Niisiis valmis 2000 a.-l uus lennurada, mis on Euroopas ainulaadne, uueks raja
pikkuseks 2,781 m. Peale 1977 a.-t pole Madeira lennujaamas ühtegi tõsist lennuintsidenti
esinenud.
Santana Teemapark
Santana (Santa Ana) on küla Madeira põhjaosas, mille Vabaõhumuuseumis jalutades
saab hea ülevaate Madeira ajaloost, traditsioonidest ja kultuurist. Santana on
tuntud eelkõige traditsiooniliste kolmnurksete õlgkatustega Madeira majakeste
poolest, kus elasid peamiselt põllumehed. Teemaparki saab bussiga, mis sõidab
maršruudil Funchal-Santana-Funchal iga päev alates kl 8.00. Pilet: Lapsed
(5-14 a) u. 8 EUR, täiskasvanud 10 EUR
Saare Botaanikaaed
Botaanikaaiad on üks Madeira tähtsamaid vaatamisväärsusi. Siin on
meeletult palju taimi ja lilli, mida portugallased on kolmesaja aasta jooksul
oma reisidelt kogu maailmast kaasa toonud.
Madeira rahvuslik looduskaitseala asutati 1982. aastal ja võtab enda alla kaks
kolmandikku saarest, kaasa arvatud rangelt kaitstavad puhkealad. Kaitseala
jaguneb mitmeks eraldi kaitsealuseks piirkonnaks.
Ilhas Desertas on Madeirast lõunas asuv väikesaarte kaitseala, mis on loodud
hüljeste kaitsmiseks. Siin on akvalangiga sukeldumine keelatud, paadist
väljumiseks on vaja eriluba. Ilhas Desertas looduskaitseala loodi 1971. aastal,
see on saareriigi üks vanimaid.
Samanimelisesse saarestikku kuuluvad veel 40 km Madeirast kirdes asuv Porto
Santo saar ja asustamata saared Desertas ja Selvagens.
Ponto Santo
Porto Santo on Madeira arhipelaagi suuruselt teine saar, mis asub u 40 km kaugusel Madeirast. Porto Santo kõrgeim tipp on Pico Baixo ( 516 m), millelt avaneb imeline vaade 9 km pikkusele kollase liivaga rannajoonele. Saarel on võimalik tutvuda ka pisikese pealinna Vila Baleiraga. Saarele pääseb laevaga, mis väljub Funchali sadamast iga päev kl 8.00 ning Porto Santolt tagasi kell 18.00. Sõit kestab u 2,5 tundi.
Saar sattus kunagi esimesena portugallaste teele. Saar erines Madeirast
oma tasase maastiku ja liivarandade poolest, mille kuldne liiv on oma
raviomadustega tuntuks saanud. Saare pealinna Vila Baleira suurimaks
vaatamisväärsuseks on maja, milles elas kuulus maadeuurija Christoph Columbus.
Sao Vicente
Madeira saare põhjarannikul paiknevas võluvas Sao Vicente külas on 700 m pikkused laavatunnelid, mis tekkisid palju aastaid tagasi viimase
vulkaanipurske tagajärjel ca. 6,500 a. tagasi. Vulkanoloogiakeskuses
näidatakse 3D-filmi ka Madeira saare sünniloost.
Porto Moniz
Saare loodenurgas asuvast Porto Monizist leiame omapärased looduslikud
mereveebasseinid, mis on moodustunud laavast miljoneid aastaid tagasi. Nende
kõrvale on ehitatud supelkeskus, kus saab ujuda.
Tervistav õhk ja väga hea kliima mõjuvad väga toniseerivalt ja tervistavalt. Raske on leida lõõgastumiseks ja argimurede unustamiseks paremat kohta. Nii arvas ka Winston Churchill kui siin puhkas ja akvarellidega maalis. Seda kinnitavad ka faktid Christoph Kolumbuse ja Austria kuninganna Sissi elust.
Ühesõnaga – Madeira on tõeline maapealne paradiis. Meie omalt poolt kutsume teid seda paradiislikku nurgakest külastama ja saama unustamatuid isiklikke muljeid sellest muinasjutulisest kohast.
